Maksuamet peletab alustavaid ettevõtjaid

Tänases Äripäevas kirjutame alustava ettevõtja kogemuse näitel, kuidas võiks kirjeldada maksu- ja tolliameti veidi karmimat külge. Arusaadavalt peab maksuamet tõhusalt võitlema maksupettustega, kuid ettevõtjasõbralikku mainet taotlev organisatsioon astub ämbrisse, kui teeb seda eelarvamuse ja hirmutamistaktikaga.

Maksuamet jätab praegu pealtnäha tubli ja tööka mulje. Ettevõtjale minnakse kasvõi koduõuele külla, et kuulata tema muresid. Soositakse avatud suhtlemist. Kohal on ka maksuameti juht Marek Helm isiklikult. Helm, kes on tihti valmis avalikkuse ees esinema, üritab hoida sõbralikke suhteid. Maksuamet ei taha jätta endast kui mõne karmilt karistava käega tegija muljet. Seda võis lugeda välja näiteks Helmi käitumisest kevadel, kui ta tahtis ametist lahkuda, kuna tundis avalikkuse suurt pahameelt oma juhitava organisatsiooni senisele tööle. Helm ei tahtnud olla karistaja, vaid abistaja. Tema otsis võimalusi parandada maksulaekumisi nii, et riigi ja ettevõtjate vaheline koostöö jätkuks.

Innukas ametnik

Kahjuks tundub Kaja Toomi juhtumi põhjal, et maksuamet ei suuda alati nii käituda, nagu tahab. Agaramad maksuhaldurid, kes vestluse muudavad ülekuulamiseks ja suhtluse alguses hakkavad kohe nõudma teavet tõenditega, annavad värvi kogu organisatsioonile. Toimetuse hinnangul ei tohiks esimene kokkupuude maksuametiga jätta tunnet, nagu peagi järgneks karistus.

Maksuamet peaks seisma hea selle eest, et ettevõtjaga oleks algusest peale võimalik luua pikaaegne koostöö, mis peaks vastu nii heas kui ka halvas. Kui kohe algusest peale hakata ähvardaval toonil aru pärima, siis võib koostöö jääda üürikeseks. Hirmutamistaktikaga alustamine loob halva õhkkonna ning võib siira ettevõtja hoopiski eemale peletada. Nagu mainis Toom, siis ebameeldiva kohtlemise tulemusena hakkas ta kaaluma alternatiive, näiteks ettevõtte registeerimist Lätti.

Kahjulik eelarvamus

Tugeva põntsu maksuameti mainele annab kindlasti ka eelarvamuslik käitumine. Arusaamatuks jääb, miks peaks naisettevõtja ehituses olema suuremat tähelepanu väärt kui mees. Just sellise põhjenduse esitas maksuhaldur, miks Toom jäi sõelale. Eesti ühiskond ja avalik sektor võiks olla piisavalt terve ellusuhtumise ja arusaamaga, et soolise stereotüübi asemel leitakse ohumärke pigem näiteks varasemas finantstegevuses. Kui maksuhaldurile tekitab kahtlusi naine ehitusettevõtjana, siis tuleks samamoodi seada kahtluse alla, kas mees sobib müüma naiste pesu.

Puise suhtlemisega ametnike kõrval võiks karmima iseloomu pooldajad väita, et petturite tabamisel ei saagi alati naerusuiselt tegutseda. Tuleb hoida kindlat joont, et pahatahtlikel ettevõtjatel ei tekiks tunnet, nagu hõlpsam oleks tegutseda seadusevastaselt. Samas peab ka arvestama, et iga ettevõtte taga on inimesed ning sedasi tuleks nendega suhtlemisel ka alustada: inimlikult. Vastasel juhul puhkeb kähmlus ka siiraste ettevõtjatega ning riik saab juurde ka neid vastaseid, kes sõbralikuma suhtumise puhul oleksid hoopis korralikud koostööpartnerid.

Äripäeva toimetus loodab, et Kaja Toomi juhtumist õpitakse ning edaspidi võetakse aluseks ettevaatlikkus ja head kavatsused, mitte ei hakata kohe hirmutama.